E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond
Andmete korjest ja jälgimisühiskonnast maailmas
Tänapäeval kogub peaaegu kõik, mis on internetis meie kohta andmeid, olgu selleks rakendused, veebilehed või mõni muu asi, mis veebis pestiseb. Iga meie käik salvestatakse, kõik logitakse ja tihtilugu antakse hiljem need andmed ka müügiks või lihtsalt üle erinevatele "data broker"-itele.
Tegu pole oma olemuselt uue asjaga ning kõige tavalisem viis, kuidas meie külastusi ning ka sätteid ja seeläbi harjumusi veebilehed näiteks salvestavad on küpsised. See andmete kogumine on läinud nii suureks, et viimase aja globaalsetest uudistest on silma jäänud USA valitsuse ja Anthropic-u vaheline avalik musta pesu pesemine.
Kõik algas sellest, kui USA valitsus nõudis, et Anthropic annaks oma kasutajate andmed ja logid üle, et nad saaksid neid käsitleda, vastutasuks pakuti lepingut otse valitsusega. Anthropic keeldus sellest tuues välja, et nad ei poolda autonoomsete sõjarelvade ehitamist ning ka seda, et valitsus luuraks USA enda elanike järele. Kuigi esialgu võis tunduda, et sellega olukord piirdub, siis tänaseks on siiski tehing laual tagasi ja käivad läbirääkimised.
Antud näide on lähiaja üks suurimaid avalikke arutelusid, et miks tegelikult tihtilugu andmeid kogutakse ja kui suurel määral see päriselt toimub. Kas nii on ka Eestis?
Andmete korjest ja jälgimisühiskonnast Eestis
Eestis tegelikult täna nii hull see olukord siiski pole, kuigi meil on palju avalikke registreid, siis teadaolevalt ei korjata ega tehta avalikkuse selja taga selliseid salajasi kokkuleppeid, et luua erinevaid andmebaase, et luurata meie oma inimeste järgi või veel enam, luua mõnda salajst relvaarsenali.
Küll aga on ka Eestis olnud murekohti ja lähiajaloost võiks välja tuua olukorra, kus MTA (Eesti maksu- ja tolliamet) avaldas soovi näha inimeste ja ettevõtete pangakontosid, et hallata, mis summad neilt kontodelt läbi käivad ja seeläbi teha ka justkui auditit. Kuigi avalikkusele on öeldud, et tegu on meetmega, et ära hoida rahapesu ning ka vähendada maksudest kõrvale hiilivaid asutusi jms, siis on antud olukord tekitanud väga suure diskussiooni ning ka pahameeletormi. Sest olgem ausad, kes sooviks, et valitsus igapäevaselt vaatab, mis rahad, kust meieni jõuavad ning veel hullem, et hakkavad iga euro kohta pärima, et kust see tulnud on.
Kuigi üldiselt Eestis palju probleemi jälgimisühiskonnaga ei ole, siis just riigi ja pankade vaheline andmete kasutamine, on teemale palju valgust heitnud ja mitte heast küljest. Seda kas siis rahapesu andmebüroo näol salaja, kus kasutati erinevate pankade andmeid, seal juures ka tehingute väljavõtteid (mille peale LHV nõuab läbi kohtu RAB-ilt 247 miljonit eurot) või MTA soovist jälgida, mis pangakontodel toimub.
Must ja valge stsenaarium
Praegusel hetkel on meedia järelkaja antud teemade võtmes olnud pigem musta stsenaariumi pärusmaa, kus jääbki mulje justkui valitsus tahab pidevalt kõike kontrollida ja jälgida, peitudes erinevade põhjenduste taha, milleks võib olla kasvõi see, et ära hoida rahapesu ja tegeleda selle tõkestamisega.
Oma hinnangul ma siiski usun, et olukord päris nii trööstitu ei ole ja kuigi mõningaid andmeid kas kogutakse on soovitakse edaspidi koguda, siis pigem Eestis on olukord hea ja meil on küllaltki palju vabadust ja õiguseid selles vallas, eriti kui kõrvutada end praegusel hetkel USA-ga, kes sisuliselt soovib kogu kontrolli kõigi inimeste andmete üle ja seda mitte ainult tehisintellekti valdkonnas vaid ka mujal.
Küll aga leian ma, et must stsenaarium meie jaoks ongi täna see, kui valitsus läheb nii nahaalseks nagu seda on Ameerika Ühendriikide valitsus, kus lihtsalt nõutakse ja jõuga surutakse läbi seaduseid, kui eraettevõtted peavad kõiki andmeid jagama valitusega, et oma inimesi "ohjata". See on ilmselt täna Eesti kõige mustem stsenaarium, kuid õnneks sellist olukorda veel silmapiiril ei paista.
Valge stsenaarium oleks see, kus inimestel on endal vaba voli valida, kas ja mida nende andmetest sälitatakse, salvestatakse ning et oleks pidev ülevaade sellest kõigest. See tooks kontrolli elanikkonna enda kätte ja looks ka läbipaistvuse.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks ma usun, et tegelikult see hea lahendus on kuskil keskel, olgu selleks siis kas kuldne kesktee või hoopis hall ala, aga tegelikult täielkku vabadust kõiges inimestele jätta on risk riigile, kuid samal ajal ka kõiki andmeid koguda on väga halb märk ja sõnum ühiskonnale. Sest see sõnum oleks sisuliselt, et "riik kontrollib kõike, mis teed ja otsustab, kas need sinu teod on sulle ja riigile head või halvad", selline sõnum aga kuulub pigem NSVL-i pärusmaale, kus riik oli kõigest tähtsam ning inimene oli vaid pisike lüli, kes sisuliselt midagi ei tähendanud.
Kuldne kesktee tuleb leida, aga selleks on vaja diskussiooni riigi ja selle elanike vahel. Ma usun, et Eesti on selles vallas pigem hästi toimetanud, kuid leian ka, et alati saab rohkem ja paremini.
Allikad:
https://www.err.ee/1609754001/lhv-nouab-rahapesu-andmeburoolt-pangasaladuse-asjas-247-miljonit
Comments
Post a Comment